Sümbol, mis ei ole sümbol
On sümboleid, mida inimene õpib tundma, ja on sümboleid, mille puhul tekib tunne, et need on sind alati teadnud. Ankh kuulub viimaste hulka. Ta ei astu inimese ellu teadmise kaudu, vaid äratundmisena. Mitte seetõttu, et ta midagi seletaks, vaid seetõttu, et ta puudutab kohta, kus elu ei ole mõte ega idee, vaid liikumine.
Vana-Egiptuse pildikeeles ei olnud Ankh lihtsalt elu märk. Ta ei tähistanud elu bioloogilises mõttes ega viidanud sünni ja surma vaheldumisele. Ankh kandis endas arusaama elust kui voost, mis liigub teadvuse ja vormi vahel. Elu ei olnud midagi, mis inimesele „antakse“. Elu oli midagi, millel lastakse liikuda, kui takistused on kadunud.
Elu kui voog, mitte seisund
Egiptlaste maailmapildis ei olnud elu seisund, vaid protsess. Kui voog oli avatud, oli elu kohal. Kui voog oli takistatud, võis inimene olla elus, kuid elu ei liikunud temas vabalt. Just seda Ankhi kujutised näitavad. Mitte sündmust, vaid hetke, kus elu saab uuesti läbima hakata.
Seepärast ei ole Ankh kunagi dramaatiline. Ta ei karju, ei kutsu, ei nõua tähelepanu. Ta on vaikne ja täpne, nagu hingamine, mille olemasolu märkad alles siis, kui see muutub raskeks või katkeb.
Ankhi kuju kui teadvuse kaart
Ankhi vorm on lihtne ja täpne. Ülemine silmus ei ole ring, vaid ava. See tähistab kohta enne vormi, enne mõtet, enne eraldatust. See on teadvuse avatus, kus elu ei ole veel määratletud.
Vertikaalne vars näitab liikumist allapoole, elu sisenemist vormi, kehastumise ja hingamise rütmi. See ei ole tõus kõrgemale, vaid tulek kohale kehasse.
Horisontaalne rist tähistab maailma, aega, ruumi ja kogemust. Kohta, kus elu ristub kõige olemasolevaga. Kui need kolm on koos, ei ütle Ankh, et elu eksisteerib. Ta näitab, et elu liigub õigesti.
Ankh ja hingamine – elu sisenemise koht
Seepärast hoitakse Ankhit Egiptuse kujutistel sageli suu või nina juures. Mitte südame juures ja mitte pea kohal. Elu ei sisene inimesse mõtte ega tunde kaudu. Elu siseneb hingamise kaudu.
Egiptuse teadvuses oli hingamine elu ja vormi vaheline kokkulepe. Iga sissehingamine oli elu vastuvõtmine. Iga väljahingamine oli elu vabastamine. Ankh selles kohas ei ole õnnistus, vaid aktiveerimine. See ütleb, et elu ei koguta ega hoita kinni. Elu lastakse läbi.
Oluline on märgata, et Ankh ei puuduta kunagi jõuliselt. Ta ei suru ega sisene. Ta on hinge piirkonnas õrnalt kohal, justkui ootaks, kuni inimene on valmis vastu võtma ilma kontrollita. Elu ei reageeri tahtele. Elu reageerib avatusele.
Istuv kuju ja sisemine telg
Paljudel kujutistel on Ankh suunatud istuvale figuurile. Istumine ei tähenda puhkust ega tegevusetust. See tähistab paigas olemist, sisemist stabiilsust. Inimene ei otsi enam, ei liigu ega püüa. Ta on kohal.
Alles selles seisundis saab elu hakata läbi liikuma. See hetk ei ole emotsionaalne ega silmapaistev. Seal ei ole ilmutust ega ekstaasi. Seal on vaikus, milles midagi nihkub väga sügaval tasandil.
Miks Ankh ei kuulu kellelegi
Ankh ei kuulu kunagi inimesele ega jumalale. Teda ei hoita rusikas. Ta ei ole võimu märk. See ütleb midagi väga selget elu kohta. Elu ei saa omada. Elu ei saa kontrollida. Elu saab ainult läbi lasta.
Kui inimene püüab Ankhist teha identiteedi, kaob voog. Kui Ankhist saab pelk märk või ehe, kaotab ta oma elavuse. Ta toimib ainult siis, kui ta on sisemine ja vahetu.
Vana teadvuse keel
Ankh kuulub vana teadvuse keelde, kus pilt ei kirjelda ideed, vaid fikseerib seisundi. Egiptuse kujutised ei jutusta lugusid minevikust. Nad hoiavad hetke, mis on alati kättesaadav neile, kes on samas seisundis.
See keel ei tööta mõistusega. Ta töötab äratundmise kaudu. Kui Ankh kõnetab, siis mitte sellepärast, et inimene on midagi õppinud, vaid sellepärast, et temas on ruum, kus see voog on loetav.
Ankh täna – kehas, mitte kivis
Ankhi tõeline asukoht ei ole muuseumis ega kivis. Ta elab kehas. Hingamises. Rütmis. Kohalolus. Hetkes, kus inimene ei püüa elu seletada ega suunata, vaid lubab sellel liikuda.
Kui Ankh on aktiivne, ei muutu elu tingimata lihtsamaks. Aga ta muutub läbipaistvamaks. Otsused sünnivad vaiksemast kohast. Sõnad muutuvad täpsemaks. Liikumine aeglasemaks, kuid kindlamaks.
Meeldetuletus, mitte õpetus
Ankh ei vii inimest kõrgemale. Ta toob inimese tagasi tervikusse. Elu ei ole midagi, mida tuleb saavutada. Elu on voog, mis ootab, et teda ei peataks.
Ja just seda Ankh meenutab.
Vaikselt ja täpselt.