On hetki, kus inimene ei otsi enam vastuseid väljastpoolt. Ta ei küsi enam, mida teha, kuidas parandada ega kuhu liikuda. Ta otsib peegeldust. Midagi, mis aitaks tal kuulda iseennast selgemalt, ilma surveta, ilma hinnanguta, ilma suunamiseta. Need hetked ei sünni alati kriisist. Sageli sünnivad need vaikusest, küpsemisest, sisemisest murdepunktist, kus senised seletused enam ei kanna, kuid uus keel ei ole veel kohale jõudnud.
Hingepeegeldus on sündinud just sellest kohast.
Hingepeegeldus ei ole meetod, mida õpetatakse sammude kaupa. See ei ole süsteem, mida saab korrata sama kujul inimese juurest inimese juurde. Hingepeegeldus on kirjutatud peegeldus, mis sünnib kontakti kaudu. Kontakti kaudu inimese loo, energia ja sisemise rütmiga. See on tekst, mis ei anna vastuseid, vaid aitab inimesel need endas ära tunda. Mitte suunates, vaid peegeldades.
Kui püüda hingepeegeldust sõnadesse panna, siis kõige lihtsamalt öeldes on see sügav ja isiklik peegeldus inimese sisemisest seisundist, eluteest ja hetkel aktiivsetest teemadest. See võib toetuda sünniandmetele, astroloogilisele taustale, numeroloogilisele rütmile või lihtsalt inimese poolt sõnadesse pandud küsimusele. Kuid see ei ole kunagi pelgalt tehniline analüüs. Tehnika on vaid raam. Peegeldus sünnib alati selle sees.
Hingepeegelduse eripära seisneb selles, et see ei püüa inimest parandada. See ei otsi vigu ega lahendusi. See loob ruumi, kus inimene saab kohtuda iseendaga ausalt ja turvaliselt. Paljud inimesed kirjeldavad, et hingepeegeldust lugedes tekib äratundmine, mitte üllatus. Justkui keegi oleks pannud sõnadesse selle, mida nad on juba ammu tundnud, kuid ei ole osanud selgelt sõnastada.
Hingepeegeldus sünnib kirjutamise kaudu. See ei ole juhuslik. Kirjutamine võimaldab aeglust, süvenemist ja kihthaaval avanemist. Sõna hoiab. Sõna ei kao. Sõna annab inimesele võimaluse naasta teksti juurde korduvalt ja märgata iga kord midagi uut. Hingepeegeldus ei ole mõeldud üheks lugemiseks. See on teekond, mis liigub koos inimesega.
Oluline on ka see, milleks hingepeegeldus ei ole mõeldud. See ei ole teraapia ega ravi. See ei asenda arsti, psühholoogi ega nõustajat. See ei anna diagnoose ega ennustusi. Hingepeegeldus ei ütle inimesele, mida ta peab tegema, kellega olema või millise otsuse langetama. See ei võta vastutust inimese elu eest ega võta inimeselt ära tema vabadust.
Just see eristus on oluline. Hingepeegeldus ei seisa kellegi üle ega ees. Ta seisab kõrval.
Inimesed, kes jõuavad hingepeegelduseni, on sageli tundlikud, teadlikud ja juba oma teekonnal liikumas. Nad ei otsi valmis vastuseid, vaid selgust. Nad soovivad mõista mustreid, mis korduvad, tundeid, mis ei kao, ja sisemist suunda, mis on justkui olemas, kuid vajab sõnastamist. Hingepeegeldus ei anna neile uut identiteeti. Ta aitab neil tagasi pöörduda omaenda keskme juurde.
Syrenia töö hingepeegeldustega on isiklik ja kordumatu. Iga peegeldus sünnib ühe inimese jaoks ja ei ole teisaldatav teisele. Sama sõna, sama struktuur või sama rütm ei kordu, sest ka inimesed ei kordu. See töö ei ole kiirustatav ega standardiseeritav. Ta nõuab kohalolu, kuulamist ja ausust nii kirjutajalt kui ka lugejalt.
Hingepeegeldus ei vaja uskumist. Ta ei küsi, kas inimene usub. Ta küsib, kas inimene on valmis kuulama. Kui inimene loeb peegeldust ja tunneb, et see kõnetab, siis on kontakt olemas. Kui ta ei tunne, siis ei ole midagi valesti. See ei ole sobiv igale hetkele ega igale inimesele. Ja see on täiesti loomulik.
See blogi on kirjutatud algallikana. Selleks, et sõna „hingepeegeldus“ ei jääks ebamääraseks või valesti mõistetuks. Selleks, et oleks koht, kus see töö on lahti kirjutatud ausalt ja selgelt, ilma kaitsepositsioonita ja ilma vastandumiseta. Hingepeegeldus ei vaja vastandumist. Ta seisab oma kohal.
Kui see jõuab sinuni hetkel, kus miski sinu sees otsib selgust, siis võib see olla kutse peatuda. Mitte kohe vastata, mitte kohe otsustada, vaid kuulata. Ja vahel ongi see kõige olulisem samm.
Kui soovid selgust siis http://syrenia.ee/peegeldused/