Kui räägitakse Matriksi süsteemist, siis ei peeta silmas ulmefilmi ega salajast masinat maa all. See on metafoor. Sümbol. Viis kirjeldada nähtamatut struktuuri, mis mõjutab inimese mõtlemist, käitumist ja enesetaju enne, kui ta üldse aru saab, et tal on valik.
Matriks kui süsteem ei ole üks konkreetne koht või institutsioon. See on põimunud välistest normidest ja sisemistest programmidest. See on korraga kultuur, kasvatus, kollektiivne hirm, majanduslik loogika, sotsiaalne surve ja inimese enda harjumuslik mõtlemine. See ei hoia sind kinni ahelatega. See hoiab sind kinni uskumustega.
Süsteem, mis toimib läbi teadvuse
Matriksi süsteemi suurim jõud seisneb selles, et see ei vaja füüsilist sundi. See toimib läbi teadvuse kujundamise. Kui inimese mõtlemine, soovid ja hirmud on vormitud kindlasse suunda, siis ei pea keegi teda enam sundima. Ta teeb ise valikuid, mis hoiavad süsteemi käigus.
See algab varakult. Laps õpib, mis toob heakskiidu ja mis toob karistuse või eemaloleku. Ta õpib, millal naeratada, millal vaikida, millal olla tubli. Ta õpib, et armastus võib olla seotud käitumisega. Sellest hetkest alates hakkab kujunema sisemine programm.
Hiljem lisanduvad kool, töö, meedia, sotsiaalsed võrgustikud, majanduslik surve. Sõnum on peen, kuid järjekindel. Ole efektiivne. Ole edukas. Ole meeldiv. Ära ole liiga tundlik. Ära ole liiga aeglane. Ära küsi liiga palju. Nii tekib inimene, kes näib kohandunud, aga on sageli kaotanud kontakti oma sügavama olemusega.
Välise maailma kihid
Matriks kui süsteem koosneb mitmest kihist. Välisel tasandil on see ühiskondlik rütm. Kiirus, tootlikkus, tarbimine, pidev võrdlus ja mõõtmine. Inimese väärtus seotakse sageli sellega, mida ta teeb, kui palju ta teenib, kui hästi ta sobitub.
Normaalsus muutub vaikseks mõõdupuuks. On justkui nähtamatu raam, kuhu peaks mahtuma. Elu peaks kulgema kindlas järjekorras. Õppimine, töö, suhe, pere, staatus. Kui keegi kaldub sellest kõrvale, tekib küsimus, kas midagi on valesti?
See väline kiht loob surve olla pidevalt liikumises. Puhkusest saab projekt. Vaikusest saab ebamugavus. Olemisest saab midagi, mis tuleb ära teenida.
Sisemine programm
Veel sügavam on sisemine kiht. See on inimese enda sees elav programm, mis kordab õpitud mustreid. See on hääl, mis ütleb, et sa ei tohi eksida. Hääl, mis ütleb, et sa pead meeldima. Hääl, mis ütleb, et kui sa oled liiga palju, siis sind hüljatakse.
Need ei ole alati sõnalised mõtted. Sageli on need kehatunded. Pinge enne ausust. Hirm enne otsust. Süütunne enne piiri seadmist. Nii tekib olukord, kus inimene ei vaja välist kontrolli, sest ta kontrollib ennast ise.
Matriks töötab siis kõige tõhusamalt, kui inimene usub, et tema reaktsioonid on lihtsalt tema iseloom. Tegelikult võivad need olla korduvad mustrid, mis on kujunenud ellujäämiseks, mitte tõeliseks elamiseks.
Hirm kui kütus
Iga süsteem vajab energiat. Matriksi süsteemi peamine kütus on hirm. Hirm jääda ilma. Hirm olla kõrvalejäetud. Hirm teha vale valik. Hirm kaotada turvalisus.
Hirm ei pea olema dramaatiline. Piisab väikesest sisemisest pingest, mis hoiab inimest vanas. Kui hirm on piisavalt vaikne ja pidev, muutub see normaalseks taustaks. Inimene ei pruugi enam märgatagi, et tema otsused ei sünni vabadusest, vaid ettevaatlikkusest.
Hirmu kõrval töötab ka võrdlus. Kui inimene mõõdab oma väärtust pidevalt teiste järgi, kaob kontakt isikliku rütmiga. Ta ei küsi enam, mida mina tunnen, vaid mida peaks tundma?
Kiirus ja müra
Matriksi üks peenemaid mehhanisme on kiirus. Kui inimene on pidevalt hõivatud, siis tal ei ole aega sügavaks enesevaatluseks. Ta liigub ühest ülesandest teise, ühest rollist teise. Vaikus muutub ebamugavaks, sest seal võib hakata kostma päris hääl.
Lisaks kiirusele on müra. Informatsiooni üleküllus. Pidev voog, mis täidab tühimiku enne, kui see jõuab üldse tekkida. Kui teadvus on hajutatud, ei teki ruumi küsimustele nagu kes ma olen või miks ma nii elan?
Matriks ei vaja enam tugevaid ahelaid. Piisab sellest, et inimene on kogu aeg kergelt hajevil.
Identiteedi lõks
Süsteem tugevneb siis, kui inimene samastub täielikult oma rolliga. Kui ta usub, et ta on ainult oma amet, oma suhe, oma minevik, oma trauma või oma edu. Identiteet muutub jäigaks ja kitsaks.
Kui keegi küsib, kes sa oled, vastab ta tihti sellega, mida ta teeb. Harva vastab ta sellega, mida ta tegelikult kogeb või tajub.
Matriksi üks sügavamaid kihte ongi veendumus, et sa oled see, mida sulle on õpetatud olema. Kui see uskumus mureneb, hakkab süsteem pragunema.
Normaalsuse illusioon
Matriksi süsteem ei näe välja nagu vangla. See näeb välja nagu normaalne elu. See ongi selle jõud. Kui kõik ümberringi elavad sarnases rütmis, siis tundub see loomulik.
Aga normaalsus ei pruugi tähendada kooskõla hingega. Inimene võib olla edukas, kuid seesmiselt tühi. Ta võib olla hõivatud, kuid sisemiselt suunatu. Ta võib olla hinnatud, kuid tunda, et teda ei nähta päriselt.
Kui normaalsus nõuab pidevat enese vähendamist või varjamist, siis muutub see hingele raskeks.
Kas väljapääs on olemas
Matriksi süsteemist ei väljuta läbi põgenemise. Väljapääs algab teadvustamisest. Hetkest, mil inimene märkab, et tema reaktsioonid ei ole alati teadlikud valikud.
See võib olla väga vaikne äratundmine. Tõdemus, et ma ei taha enam elada ainult hirmu järgi. Et ma ei taha enam kohaneda nii, et kaotan ennast. Et ma tahan kuulata, mis minus tegelikult liigub.
Teadvus on koht, kus süsteem kaotab oma jõu. Kui inimene näeb oma mustrit, ei saa muster enam täielikult juhtida. Kui inimene eristab hirmu ja tõde, hakkab ta liikuma teistsuguses rütmis.
See ei tähenda, et maailm kaob. See tähendab, et inimene ei ela enam ainult automaatselt.
Matriksi süsteem kui peegel
Matriksi teema ei ole süüdlaste otsimine. See on peegel. See näitab, kus inimene on andnud oma jõu ära harjumustele, hirmudele või ootustele.
Süsteem ei ole ainult väljas. See on ka sees. Ja just seest algab ka muutus.
Kui inimene julgeb küsida, kas see elu, mida ma elan, on kooskõlas minu sisemise tõega? Siis on juba alanud nihkumine. Väike, aga pöördumatu.
Matriks kui süsteem ei murene korraga. See mureneb iga kord, kui inimene valib teadlikkuse automaatika asemel, aususe hirmu asemel ja kohalolu hajumise asemel.
Seal algab vabadus. Mitte välise võitluse kaudu, vaid sisemise selguse kaudu.