On inimesi, kelle jaoks maailm on faktide ja loogika kogum, puhas materiaalsus, millel on algus ja lõpp. Ja on neid, kes ühel hetkel märkavad, et elu ei ole ainult sirgjooneline tee. Et maailm ei ole suletud, vaid hingav, peen, peegeldav. Ja kui see taipamine tekib, ei tule see läbi teooriate, vaid läbi kogemuse.
Mõnikord piisab vaid ühest hetkest.
Mõttest, mis välgub läbi teadvuse.
Ja vastus ilmub välises maailma sekundite, tundide või päevade jooksul.
Nagu nähtamatu dialoog hinge ja universumi vahel.
See on keel, mida mõistetakse südamega. Mitte peaga.
Ärkamine ei ole hetk, vaid järkjärguline häälestus
Paljud kujutavad ette, et ärkamine on suur vaimne sündmus. Valgus. Teadvuse sähvatus. Ootamatu taipamine. Mõnikord on see nii. Kuid enamasti on see vaikne ja pikk protsess, nagu uks, mis avaneb millimeetri haaval. Esmalt märkad numbreid, korduvaid mustreid, olukordi, kus elu justkui vastab sinu sisemisele küsimusele. Siis tulevad unenäod, mis ei tundu enam juhuslikud. Sümbolid korduvad. Sõnad ilmuvad eri allikates. Sa kõnnid poe riiuli vahele ja näed seal seda sama mõistet, mille üle öösel mõtlesid.
Varem möödusid need pisiasjad märkamatult.
Alles siis, kui sisemine ruum avaneb, muutuvad need nähtavaks.
Ärkamine ei loo uusi peegeldusi see lihtsalt lubab meil neid lõpuks näha.
Ja kui see faas algab, ei ole tagasiteed. Teadvus, mis on kord hakanud märkama, ei saa enam endale valetada, et kõik on juhus. Sa lihtsalt tead, kuigi ei oska alati seletada.
Mida näevad need, kes on hakanud kuulma universumi keelt
Sellest ei räägita sageli, sest sellised kogemused tunduvad intiimsed. Nad ei ole mõeldud tõestamiseks, vaid mõistmiseks. Need, kes on hakanud tajuma teadvuse ja reaalsuse vastastikust peegeldust, kirjeldavad sageli sarnaseid nähtusi:
• numbrid, mis korduvad perioodidena nagu kellad teadvuses
• sümbolid, mis liiguvad unest ärkvelolekusse
• sõnumid, mis tulevad mitmest allikast korraga
• mõtted, mis avavad välised sündmused
• raamatud, mis “juhuslikult” kukuvad käe peale õigel hetkel
• inimesed, kes ilmuvad just siis, kui hing vajab suunamist
• fraasid, mis korduvad eri kohtades, kuni mõistmine jõuab kohale
Need ei ole trikid. Need on vastused.
Universum ei tule rääkima meie keeles.
Ta räägib enda omas.
Ja see keel on resonants.
Kui sinu sisemine seisund muutub, muutub ka väline tegelikkus.
Me ei näe maailma sellisena nagu ta on, me näeme maailma sellisena nagu meie oleme.
Ajajoonte kokkusulamine ja identiteetide lahtumine
Viimaste aastate suur muutus, mida paljud tundlikud hinged kogevad, on ajajoonte kokkusulamine. Nagu eri tegelikkused, rollid, identiteedid, valikud ja eluteed liiguksid ühte keskmesse. Varem tundus elu killustunud – minevik eraldi, tulevik eraldi, lahkuminek mineviku minast pikk tee. Nüüd sulab kõik ühte. Ajatunnetus muutub. Mõni mälestus kaotab emotsionaalse kaalu, nagu oleks õppetund lõpetatud. Mõni suund, mis kunagi tundus kindel, laguneb käest ilma valeta. Sa ei ole enam see, kes varem aga sa pole veel ka täielikult uus.
See ei ole kriis. See on integratsioon.
Vana identiteet ei kuku kokku karistusena. Ta hajub, sest enam pole vajadust seda kanda. Mälestused, mis olid valusad, võivad äkki muutuda neutraalseks. Hirmu- ja ellujäämistimeline kaotab jõu, sest sa ei toida seda enam oma tähelepanuga. Valu ei kao selleks, et unustada, vaid selleks, et lõpuks puhata.
Ja see ongi üleminek.
Mida tähendab elada dialoogis universumiga
Dialoog universumiga ei ole “küsin vastust ja ootan märki”.
See on pidev liikumine. Hingamine. Vool.
See tähendab:
• märgata, mitte kontrollida
• kuulata, mitte suruda lahendust peale
• olla kohal, mitte kiirustada järeldustega
• usaldada teekonda ka siis, kui tulemus pole nähtav
• lubada elul avada uks just siis, kui oled valmis läbi astuma
Universum ei vasta intellektidele.
Ta vastab sagedusele, mille me välja kiirgame.
Kui meis on hirm, tulevad kogemused, mis peegeldavad hirmu.
Kui meis on usaldus, hakkab elu avanema ootamatul moel.
Kui meis on avatus tundmatusse, algab tõeline maagia.
Maagia ei ole üleloomulik.
Magia on loomulik. Lihtsalt me pole harjunud seda nägema.
Kuidas hakkavad kogemused muutuma, kui inimene sügavamalt ärkab
Ärkamine ei tee elu probleemivabaks.
Ta teeb elu läbipaistvamaks.
Ja läbi selle kergemaks.
Suurim nihe ei ole välises, vaid sisemises ruumis:
• ehe rahu muutub tavaseisundiks, mitte haruldaseks hetkeks
• vajadus tõestada kaob, asemele tuleb selgus
• võitlus identiteediga lõpeb, asemele tuleb loomine
• kontrolli asemel tuleb usaldus
• vastuseni jõutakse tunde, mitte argumentide kaudu
Sisemine kompass hakkab tööle.
Vastused tulevad enne mõtteid.
Sõnad tulevad enne lauseid.
Ja vahel piisab vaid mõttest ning maailm vastab.
Kellele see tee avaneb
Mitte kõigile korraga.
Ja mitte sellepärast, et keegi oleks rohkem või vähem väärtuslik.
Vaid sest iga hing liigub omas rütmis. Äratundmine ei ole kohustus.
See on kutse. Ja kutset kuulevad need, kes on valmis.
Mõni avab numbri kaudu.
Mõni läbi unenäo.
Mõni läbi kriisi, mis murendab vana mina.
Mõni läbi valguse, mis tuleb nii pehmelt, et tundub nagu tagasitulek, mitte uus algus.
Ja kui see juhtub, ei küsita kinnitusi.
Südames on teadmine juba olemas.
Universum ei vali inimesi.
Inimesed valivad kuulamise.
Lõpetuseks
Maailm ei ole lahus meist.
Ta on meie peegeldus.
Ja mida enam me avame end nägema nähtamatut, seda nähtavamaks ta muutub.
Universumi keel ei ole mõistete kogum.
See on suhe. Kontakt. Dialoog kahe reaalsuse vahel – sisemine ja väline, hing ja vorm.
Kui sa loed seda ja tunned, et midagi sinus liigub, siis võib-olla oled sa samuti selle ukse ees. Võib-olla oled sees. Võib-olla avad juba järgmise ruumi. Igal juhul1 märka. Jälgi oma unenäot. Vaata numbreid. Kuula südame liikumist. Ja kui maailm vastab, ära imesta. Ütle tasakesi: ma kuulen.
Universum sosistab alati esimesena.
Küsimus on vaid selles, kas me vastame.
Olen nii tänulik sulle,et tõid nähtavale ja lugemiseks selle,mida on olnud mul nii keeruline sõnadesse panna.
See kõik on MINU teekond,mis algas jaanuar 2025 ja see liigub edasi ka veel praegu. Olen enda sees mõistnud ja arusaanud mis minuga toimub,aga pole siiani osanud seda kuidagi sünadesse panna ja edasi anda! Sina tegid seda ja *Iga asi juhtub põhjusega* . Samuti see praegu siin juhtus samuti mingil põhjusel ja just nüüd ootamatult. See aeg mil olen srl teel liikunud on olnud nii ülimalt vabastav,tervendav,silmi avand,rahu toonud,,uskumatult põnev kulgemine ja naudin seda väga,sest ma tunnen oma Kutset ja seda kõike kuidas see tasaüpisi on hakanud mind kõnrtama ja mu elu muutma. Vahel tõesti on hirmutav,et kas yõesti nii ongi ja see pole unenägu..? Ja kuo arusaand et POLE siis see tunne mu sees on nii ülimalt võimas et ootan aina enam ja enam kõike veel suuremalt ja tugevamalt ja jälgin väga mõnusa tundega seda tundmatut rada,mida astun ja mida elul mulle veel pakkuda ja anda on ja näidata!💜 Oled IMELINE ja teed Imeliselt Maagilist asja. Aitäh Universumile ja Sulle. Aitäh aitäh aitäh
Aitäh sulle selle jagamise eest.
On väga liigutav ja aus lugeda, kui keegi tunneb end ära nii sügaval tasandil.
See, mida sa kirjeldad, ongi teekond, mida ei saa kiirendada ega kellelegi teisele tõestada. See avaneb seestpoolt ja omas rütmis. Ja sageli ongi kõige keerulisem osa just see, et sõnu ei ole veel, aga teadmine on juba kohal. See ei tee kogemust väiksemaks, vastupidi.
Hirm, mida sa mainid, on samuti loomulik. Mitte sellepärast, et midagi oleks valesti, vaid sest tundmatu on päris. Ja kui see ei ole enam unenägu, vaid elu ise, siis keha ja meel alles õpivad sellega koos liikuma.
On ilus näha, et sa ei suru seda teekonda, vaid lubad tal end kõnetada, samm-sammult. See “tundmatu rada”, mida sa mainid, ei ole tühi. See on täis kohalolu, äratundmist ja järjest süvenevat rahu.
Aitäh usalduse eest. Ja aitäh, et julgesid selle siia jätta.
See kõnetab rohkem kui ainult üht inimest.