Me kasutame sõna suhe nii sageli, et vahel tundub, nagu tähendaks see kõigile sama asja. Tegelikult võib ühe inimese „meil on suhe“ tähendada teise jaoks lähedast suhtlemist, kohtamist, seksuaalset sidet, kooselu või midagi, millele ei ole veel nime antud.
Just siin tekib palju segadust. Mitte alati sellepärast, et keegi valetaks või tahaks teist eksitada. Sageli elavad kaks inimest lihtsalt sama ühendust eri tähendusega.
Üks mõtleb, et nad on paar. Teine mõtleb, et nad alles vaatavad, mis sellest saab. Üks peab kooselu suhte tõendiks. Teine näeb seda praktilise elukorraldusena. Üks tunneb tugevat armastust ja eeldab, et armastus tähendab pühendumist. Teine tunneb samuti, aga ei ole valmis partnerluseks.
Seepärast tasub vaadata lähemalt, mida erinevad suhtevormid tegelikult tähendavad ja kus nende piirid omavahel kattuvad.
Suhe on kõige laiem mõiste.
Suhe tähendab seda, et kahe või enama inimese vahel on mingi püsivam side, kontakt, tähendus või vastastikune mõju. See ei ütle veel, milline suhe see on.
Suhe võib olla sõprussuhe, peresuhe, töösuhe, romantiline suhe, seksuaalne suhe, paarisuhe, endiste partnerite suhe või hoopis keeruline side, millele ei ole ühist nimetust.
Iga paarisuhe on suhe, aga iga suhe ei ole paarisuhe.
See vahe tundub esmapilgul enesestmõistetav. Ometi võib just selle taha peituda suur osa suhtevalust. Kui üks inimene ütleb „meil on ju suhe“, võib ta mõelda emotsionaalset sidet. Teine võib sama lauset kuulda kui kinnitust, et ollakse paar.
Paarisuhe ei sünni ainult tunnetest.
Paarisuhe tähendab tavaliselt, et kaks inimest ei ole lihtsalt omavahel seotud, vaid nad tunnistavad teineteist partnerina. Selles on mingi vastastikune „meie“.
See „meie“ ei pea tähendama abielu, kooselu, ühiseid lapsi ega ühist pangakontot. Paar võib elada eri kodudes. Paar võib olla kaugsuhtes. Paar võib valida väga tavapärasest erineva suhtevormi.
Paarisuhet eristab eelkõige see, et mõlemal on enam-vähem ühine arusaam sellest, et nad on partnerid ja nende vahel on kokkulepe, millel on tähendus ka homse päeva jaoks.
Selle kokkuleppe sisu võib paariti olla erinev. Mõne jaoks tähendab see eksklusiivsust. Mõne jaoks avatumat suhtekorraldust. Mõne jaoks igapäevast kooselu, teise jaoks tugevat pühendumist ka siis, kui kohtutakse harvem.
Oluline pole see, et kõik paarid elaksid ühe mudeli järgi. Oluline on see, et mõlemad teaksid, millises suhtes nad ise elavad.
Kooselu on suhte vorm, mitte suhte kvaliteedi tõend.
Kooselu tähendab kõige otsesemalt seda, et inimesed jagavad ühist kodu või igapäevast elukorraldust. Sageli käib see paarisuhtega koos, kuid need kaks ei ole üks ja sama.
Inimesed võivad elada koos ja olla paar. Nad võivad elada koos, kuigi paarisuhe on emotsionaalselt juba lõppenud. Nad võivad jätkata sama katuse all laste, raha, eluaseme või muude praktiliste põhjuste tõttu. Samuti võivad kaks inimest olla väga pühendunud paar, kuid valida teadlikult eraldi kodud.
Kooselu räägib sellest, kuidas inimesed oma elu korraldavad. Paarisuhe räägib sellest, kes nad teineteisele on.
Need võivad kattuda, kuid ei pea.
Romantiline suhe võib olla olemas ka ilma paaristaatuseta.
Kahe inimese vahel võib olla romantiline tõmme, hellus, igatsus, sügav emotsionaalne kontakt ja isegi tugev armastus, ilma et nende vahel oleks kokkulepitud paarisuhet.
See võib olla kohtamise aeg. See võib olla suhe, mis alles kujuneb. See võib olla side, kus üks või mõlemad ei soovi partnerlust. Ja see võib olla ka olukord, kus tunded on suured, aga tulevikusoov erinev.
Tunded räägivad sellest, mida inimene kogeb. Paarisuhe räägib lisaks sellest, milleks kaks inimest on koos valmis.
Armastus ei loo automaatselt kokkulepet. Igatsus ei loo automaatselt partnerlust. Väga tugev keemia ei tähenda iseenesest, et kaks inimest tahavad sama elu.
Seksuaalne suhe ei võrdu automaatselt paarisuhtega.
Füüsiline lähedus võib olla paarisuhte osa, kuid võib eksisteerida ka sellest eraldi.
Kaks inimest võivad olla seksuaalselt lähedased ja mitte pidada ennast paariks. Nad võivad olla sõbrad, kelle vahel on seksuaalne kokkulepe. Nad võivad kohtuda juhuslikult. Nad võivad tunda teineteise vastu palju, kuid mitte soovida suhet selles tähenduses, mida teine inimene sõnaga „paar“ mõistab.
Keeruliseks muutub see siis, kui keha, tunded ja kokkulepe hakkavad rääkima eri keelt.
Ühe jaoks süveneb lähedusega ka pühendumise tunne. Teise jaoks ei muuda seks suhte staatust üldse. Kui sellest ei räägita, võib mõlemale tunduda, et teine peaks ju ise aru saama.
Aga just suhtes ei saa kõike olulist jätta oletuse kanda.
Kohtamine on võimaluse uurimine.
Kohtamine on sageli ruum enne selgemat otsust. Kaks inimest õpivad teineteist tundma, tunnevad tõmmet, veedavad aega koos ja vaatavad, kas sellest võiks kujuneda paarisuhe.
Kohtamine ei ole vähem päris kui paarisuhe. Ka seal võivad olla tunded, haavatavus ja lähedus. Kuid kohtamise keskmes ei pruugi veel olla kokkulepe pikaajalisest partnerlusest.
Siin võib sündida üks levinumaid arusaamatusi. Üks inimene kogeb kohtamist juba suhte algusena, teine aga võimalusena alles valida.
Mõlemad võivad olla ausad. Nad lihtsalt ei pruugi veel asuda samas kohas.
Määratlemata suhe tähendab, et lähedus on olemas, aga selgus puudub.
On suhteid, kus peaaegu kõik paarisuhtele omane on olemas. Igapäevane suhtlus. Hellus. Seks. Üksteise juurde jäämine. Armukadedus. Koos veedetud nädalavahetused. Toetus. Mõnikord isegi ühised plaanid.
Aga kui tuleb küsimus, mis nad siis teineteisele on, hajub selgus.
Seda nimetatakse vahel määratlemata suhteks või ingliskeelse sõnaga situationship.
Määratlemata suhe ei ole iseenesest vale. Mõni side ongi üleminekuetapp ja mõlemale sobib, et sellele ei panda kohe nime. Probleem algab siis, kui määratlematus teenib ainult ühte poolt.
Kui üks inimene ootab, loodab ja loobub teistest võimalustest, samal ajal kui teine naudib läheduse hüvesid ilma vastutuseta, ei ole küsimus enam ainult sildis. Küsimus on selles, kas mõlema inimese vajadused ja ootused on päriselt nähtavad.
Sõprus võib olla väga sügav suhe.
Sõprus ei ole paarisuhte nõrgem versioon. Mõni sõprus on inimese elu üks sügavamaid ja püsivamaid suhteid.
Sõpruses võib olla armastus, lojaalsus, usaldus, lähedus ja aastatepikkune ühine ajalugu. Selle erinevus paarisuhtest ei seisne selles, et sõprus oleks vähem oluline, vaid selles, et selle keskmes ei ole romantiline partnerlus.
Vahel muutub ühe inimese jaoks sõprus romantiliseks, teise jaoks mitte. Siis on side endiselt päris. Muutunud on selle tähendus ühe inimese sees.
Põhiküsimus ei ole alati selles, kas kahe inimese vahel on midagi. Midagi võib olla väga palju. Olulisem on see, kas nad annavad sellele sama tähenduse.
Sõprus ja seks võivad olla omaette kokkulepitud suhtevorm.
Ka sõprus ja seks võivad mõnes suhtes eksisteerida koos ilma paarisuhteta. Kui mõlemad saavad kokkuleppest ühtemoodi aru, võib see olla teadlikult valitud suhtevorm.
Aga see vorm muutub valusaks siis, kui üks inimene nõustub „lihtsalt sõprusega“, kuigi sisimas loodab, et teine ühel päeval ümber mõtleb.
Siis ei ela inimesed enam tegelikult samas kokkuleppes.
Üks elab praeguses suhtes. Teine elab suuresti selle suhte võimalikus tulevikus.
Armusuhe, kõrvalsuhe ja salajane suhe ei ole üks ja sama asi.
Sõna armusuhe võib tähendada romantilist või seksuaalset sidet, kuid see ei ütle veel, kas tegemist on partnerluse, salajase suhte või kõrvalsuhtega.
Kõrvalsuhe tähendab tavaliselt, et vähemalt üks inimene on samal ajal teises paarisuhtes ja olemasoleva partnerlussuhte piirid ei luba seda sidet või partner ei tea sellest.
See erineb avatud suhtest just kokkuleppe poolest.
Avatud suhtes on partnerid omavahel arutanud, millised kontaktid teistega on lubatud ja millised mitte. Kõrvalsuhtes on oluline osa suhtest varjatud või kokkulepet rikutakse.
Jällegi jõuame tagasi sama tuuma juurde. Suhte vormi ei määra ainult see, mida inimesed teevad, vaid ka see, mida nad omavahel on kokku leppinud.
Avatud suhe on samuti paarisuhe.
Paarisuhe ei pea olema tingimata monogaamne. Mõni paar lepib kokku, et seksuaalsed või romantilised kontaktid teiste inimestega võivad kuuluda nende suhtevormi.
See ei muuda kokkuleppe tähtsust väiksemaks. Vastupidi. Mida rohkem on suhtes vabadust, seda olulisemaks muutuvad sageli selged piirid, ausus ja teadmine, millele mõlemad on päriselt jah öelnud.
Kui üks teeb seda, milleks teine pole nõusolekut andnud, pole küsimus enam avatud suhte mudelis, vaid kokkuleppe rikkumises.
Kaugsuhe on paarisuhe, kui partnerlus on olemas.
Füüsiline kaugus ei tee paarisuhet vähem paarisuhteks.
Kaks inimest võivad elada eri linnades või eri riikides ja olla väga selgelt teineteise partnerid. Neil võib olla ühine tulevikusuund, kokkulepped, pühendumine ja vastastikune teadmine, et nad moodustavad paari.
Samal ajal võib kaks inimest suhelda iga päev internetis, tunda suurt lähedust ja ikkagi mitte olla paar, kui nende vahel pole partnerluse kokkulepet.
Endine paarisuhe võib muutuda teistsuguseks suhteks.
Kui paarisuhe lõpeb, ei kao alati kõik suhted kahe inimese vahel.
Endised partnerid võivad olla ühiste laste vanemad. Nad võivad jääda sõpradeks. Nad võivad teha koostööd. Nad võivad hoida teineteisega praktilist kontakti või kanda veel kaua emotsionaalset sidet, mille kuju alles muutub.
Seega võib paarisuhe lõppeda, kuid suhe mingil teisel kujul jätkuda.
Mõnikord ongi tervenemise oluline osa ära tunda, et vana suhe ei saa enam jätkuda vana nime ja vanade ootustega. Ta peab kas leidma uue kuju või saama päriselt lõppeda.
Neli kihti aitavad mõista, mis teie vahel tegelikult on.
Kui suhte nimi tekitab segadust, tasub korraks nimetus kõrvale panna ja vaadata nelja eraldi kihti.
1. Tunded.
Mida teineteise vastu tuntakse? Kas on romantikat, kiindumust, sõprust, seksuaalset tõmmet, turvatunnet, igatsust või armastust?
2. Kokkulepe.
Mida olete teineteisele päriselt öelnud? Kas olete paar? Kas suhe on eksklusiivne? Kas kohtute teistega? Millised piirid on kokku lepitud?
3. Käitumine.
Kuidas suhe päriselt toimib? Kas teete teineteise jaoks ruumi? Kas sõnad ja teod lähevad kokku? Kas vastutus on vastastikune või kannab üks inimene suuremat osa suhtest?
4. Suund.
Kas liigute enam-vähem samasse kohta? Kas üks tahab ühiseid plaane ja teine ainult tänast päeva? Kas mõlemad näevad suhte arengut üldse võimaliku või soovitavana?
Need neli kihti võivad olla väga erinevas tasakaalus. Tunded võivad olla tugevad, kuid kokkulepet pole. Kokkulepe võib olla olemas, kuid käitumine ei toeta seda. Kooselu võib toimida, kuid ühine suund on kadunud.
Just seepärast ei saa suhte olemust hinnata ühe märgi järgi.
Mis siis, kui ta käitub nagu partner, aga ütleb, et te ei ole paar?
See on üks keerulisemaid olukordi, sest käitumine tekitab ühe sõnumi ja sõnad teise.
Kui inimene helistab iga päev, veedab sinuga öid, on hell, tunneb armukadedust ja otsib sinu lähedust, võib täiesti loomulikult tekkida tunne, et tegu on paarisuhtega.
Aga kui sama inimene ütleb järjepidevalt, et ta ei soovi paarisuhet, tuleb võtta tõsiselt ka seda.
Hellus ei tühista piiri. Seks ei tühista öeldut. Armukadedus ei ole pühendumise leping. Samamoodi ei tee lihtsalt sõna „paar“ suhtest turvalist, kui teod räägivad pidevalt vastupidist.
Selgus sünnib siis, kui sõnad, käitumine ja kokkulepped hakkavad moodustama ühe terviku.
Armastus ei pruugi vastata kõige olulisemale küsimusele.
Vahel jääme kinni küsimusse, kas teine inimene armastab meid.
See on mõistetav, kuid alati ei ole see kõige olulisem küsimus.
Inimene võib armastada ja ikkagi mitte olla valmis partnerluseks. Ta võib igatseda ja mitte soovida pühendumist. Ta võib sinust sügavalt hoolida, kuid tahta hoopis teistsugust elu. Ta võib tunda tugevat sidet, kuid mitte suuta või soovida kanda seda vastutust, mida paarisuhe temalt nõuaks.
Palju selgem võib olla küsida, millist suhet on see inimene sinuga päriselt valmis looma.
Sama oluline on küsida, kas see on ka see suhe, mida sina tahad.
Suhe ei muutu vähem tõeliseks ainult seetõttu, et see ei ole paarisuhe.
Me kipume vahel hindama suhteid hierarhias, nagu paarisuhe oleks „päris“ ja kõik muu midagi poolikut. Tegelik elu on mitmekesisem.
Sõprus võib olla eluaegne. Mõni lühike romantiline suhe võib muuta inimest sügavalt. Mõni endine partner jääb oluliseks inimeseks. Mõni suhe ongi mõeldud kestma teistsuguses vormis kui see, mida alguses loodeti.
Selgus ei vähenda selle tähendust, mis inimeste vahel on olnud või on praegu.
Selgus aitab lihtsalt näha seda sellisena, nagu see päriselt on.
Suhte nimi ei näita veel suhte kvaliteeti.
Ka ametlik paarisuhe võib olla üksildane. Inimesed võivad elada koos, nimetada teineteist partneriteks ja ometi olla juba ammu emotsionaalselt väga kaugel.
Ja vastupidi: mõni ebatavalise vormiga suhe võib olla aus, turvaline ja vastastikku hoidev.
Seetõttu tasub suhte nime kõrval vaadata ka neid küsimusi.
- Kas ma tunnen end siin nähtuna?
- Kas ma saan oma vajadustest rääkida?
- Kas teise inimese sõnad ja teod on piisavalt kooskõlas?
- Kas meie piirid on mõlemale arusaadavad?
- Kas ma saan selles suhtes jääda iseendaks?
- Kas ma elan selle suhte tänases tegelikkuses või peamiselt lootuses, milliseks see kunagi võiks muutuda?
Millal saab siis öelda, et kaks inimest on paar?
Mitte tingimata siis, kui nad esimest korda suudlevad.
Mitte tingimata siis, kui nad magavad koos.
Mitte siis, kui nad veedavad peaaegu kogu aja koos.
Mitte isegi ainult sellepärast, et nad armastavad teineteist.
Kõige selgemalt saab paarisuhtest rääkida siis, kui mõlemad saavad aru, et nad on teineteise partnerid ja on selle suhtega seotud viisil, mille tähendust kumbki enam-vähem tunneb.
Seda ei pea vormistama piduliku vestlusega ega allkirjastama. Aga see ei saa olla ainult ühe inimese peas.
Paarisuhe on kahe inimese ühine ruum.
Selgus ei tapa armastust.
Mõnikord kardetakse suhte määratlemist, sest tundub, et niipea kui midagi nimetada, muutub see liiga ametlikuks, raskeks või piiravaks.
Aga selgus ei pea tähendama kontrolli.
Selgus võib olla väga lihtne ausus. Üks inimene võib öelda, et soovib paarisuhet. Teine võib öelda, et ei ole selleks praegu valmis. Võib kokku leppida eksklusiivsuses või selles, et partnerlust ei looda. Võib ka ausalt tunnistada, et vastust veel ei teata.
Need vastused ei pruugi alati olla need, mida loodame kuulda. Kuid aus vastus annab inimesele midagi väga olulist: võimaluse valida oma elu tegelikkuse, mitte oletuse järgi.
Kõige olulisem küsimus ei pruugi olla „mis meie suhe on?“
Vahel on nime vaja. Nimi aitab luua piire ja ühist arusaama.
Aga veel sügavam on küsida, kas see, mis kahe inimese vahel praegu päriselt olemas on, on mõlemale piisav ja kooskõlas sellega, mida kumbki suhtelt vajab.
Mitte siis, kui teine inimene muutub.
Mitte siis, kui ta lõpuks otsustab.
Mitte siis, kui suhe jõuab sinna, kuhu sina loodad.
Vaid sellisena, nagu see on praegu.
Sest üks raskemaid suhtekohti ei ole alati armastuse puudumine. Mõnikord on armastust palju, kuid kaks inimest tahavad sellele armastusele täiesti erinevat kuju.
Ja vahel algab sisemine selgus just hetkest, mil me lõpetame küsimise, kuidas seda suhet õigesti nimetada, ning julgeme vaadata, mida see suhe meile tegelikult annab, mida ta meilt võtab ja mille järele me selle sees endiselt igatseme.
Kui tunned, et ühe konkreetse suhte puhul on raske eristada tunnet, lootust, harjumust ja tegelikku vastastikust kokkulepet, võib Suhte Peegeldus aidata tuua nähtavale teievahelise dünaamika, vajadused, piirid ja sinu enda koha selles suhtes.
Rohkem suhte teemadel leiad Armastuse ja suhte maailmast.
Selgus ei vähenda sideme tähendust. Ta aitab sul näha, millises suhtes sa tegelikult oled – ja kas see suhe saab sind päriselt kanda.